EST | RUS | ENG 

Avaleht
Enampakkumised
Sisukord
Osalemise tingimused
Abiks enampakkumisel
Korduma kippuvad küsimused
Kasulikud viited ja lingid

Kalender
<< Detsember 2017 >>
E TK N R L P
 
 
 
 
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
   
 
Enampakkumise kord.

Enne enampakkumise alustamist kontrollib täitur, kas tagatisraha on tasutud, teeb kindlaks enampakkumisel osalejate isikud ning kontrollib esindajatel volituste olemasolu.



Enampakkumist alustades teeb kohtutäitur teatavaks müüdavat vara puudutavad olulised tingimused, menetluses osalevad sissenõudjad, nende nõuded, asjade arestimise aja, esitatud avaldused, enampakkumise tingimused ja alghinna. Enampakkumise tingimuste hulka kuulub ka enampakkumisel tehtavate pakkumiste samm, mille määrab müüdava asja väärtust arvestades kohtutäitur (TMS § 88 lg 1). Enamasti arvestab täitur pakkumise sammu määramisel enampakkumisel osalejate seisukohtadega. Kui esimesel enampakkumisel on täitur alghinnaks määranud arestimisaktis märgitust erineva hinna, siis peab kohtutäitur seda enampakkumise alustamisel põhjendama (TMS § 88 lg 2). Pärast tingimuste teatavakstegemist avab kohtutäitur laekunud kirjalikud pakkumised ja teeb ettepaneku teha edasisi pakkumisi (TMS § 88 lg 3).



Vara müüakse enampakkumisel arestimisaktis märgitud järjekorras (TMS § 88 lg 4). Enampakkumine toimub kahe manuka (tunnistaja), kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku juuresolekul (TMS § 88 lg 5).



Kohtutäitur lükkab tagasi tühise pakkumise. Tühiseks pakkumiseks loetakse eelkõige (TMS § 89 lg 1):

1) pakkumist, mis ei kata alghinda;

2) selle isiku pakkumist, kes ei tohi enampakkumises osaleda;

3) tingimuslikku pakkumist.



Kohtutäitur võib tagasi lükata enampakkumise nurjamise kavatsusega tehtud pakkumise (TMS § 89 lg 2). Kui pakkumise kehtivus sõltub pakkujat esindava isiku esindusõiguse ulatusest või muu isiku nõusolekust, lükkab kohtutäitur pakkumise tagasi, kui esindusõigust või nõusolekut ei tõendata viivitamata (TMS § 89 lg 3).



Enampakkumine kestab seni, kuni kohtutäituri ettepaneku peale esitada pakkumisi ei esitata enam ühtegi ülepakkumist (TMS § 90 lg 1). Kohtutäitur teeb viimase ülepakkumise ja enampakkumise lõpu enampakkumisel teatavaks. Viimane ülepakkumine tunnistatakse parimaks pärast kolmekordset väljakuulutamist (TMS § 91 lg 1). Pakkumise parimaks tunnistamine tehakse teatavaks enampakkumise päeval. Kohtutäitur võib erandjuhtudel teatavakstegemise kuni seitsmeks päevaks edasi lükata. Edasilükkamisest annab kohtutäitur enampakkumisel teada (TMS § 91 lg 4). Pakkumise parimaks tunnistamine kehtib teatavakstegemise ajast alates (TMS § 91 lg 6).



Kui parim pakkuja on loovutanud ostja õigused teisele isikule ja see isik võtab üle ka parimast pakkumisest tulenevad kohustused, siis tuleb sellekohased avaldused esitada kohtutäiturile enampakkumise päeval. Kohtutäitur ei tunnista pakkumist parimaks, kui on oluliselt rikutud enampakkumise tingimusi või kui enampakkumist või selle jätkamist takistab kolmanda isiku õigus.



Pärast viimase ülepakkumise teatavakstegemist võivad kohalviibijad esitada enampakkumise kohta vastuväiteid. Kohtutäitur teatab neile sellest õigusest (TMS § 92 lg 1). Kohtutäitur kannab vastuväited enampakkumise akti (TMS § 92 lg 2). Kui kohalviibijad vastuväiteid ei esita, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega akti ebaõigsusele ega enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele hiljem tugineda (TMS § 92 lg 3).



 
© 2009-2011 Kõik õigused kaitstud.